Meediakära sai alguse järgnevast artiklist „Laar kavatseb Saksa vormis sõdinud mehed ametlikult vabadusvõitlejateks tunnistada“

Samal õhtul helistas ELSK juhatuse liikmele Andri Ollemale Eesti Päevalehe ajakirjanik Priit Simson ja uuris meie seisukohti antud teemas, sama uuriti ka juudisoost ajaloolase David Vsevjovi käest, mida kajastati Eesti Päevalehe 28. detsembri meediaväljaandes. Siin link artiklile: „Kas Saksa väes teeninud tuleks kuulutada vabadusvõitlejaiks?“

 Samal päeval avaldas oma arvamuse Delfis ajaloolane Jaak Valge: „Nõukogude vägede vastu võidelnute tunnustamine pole üleliigne“

29. detsembril arutles Delfis teemat ELSK juhatuse liige Andri Ollema: „Ükski vabadusvõitleja ei lähe tunnustust kerjama, riik peab oma selja sirgu lööma!“

6. jaanuaril 2012 kirjutas staažikas ajakirjanik Euroopa Komisjoni Eesti esinduses pressitööd teinud Erkki Bahovski Delfis: „Erkki Bahovski: Saksa munder on läänele punane rätik“

Vahepeal vahetus aasta, kuid teema podises endiselt meedias.

 14. jaanuaril 2012. aastal kutsuti vabadusvõitlejate tunnustamise teemal Raadio 2 saatesse „Poolt ja vastu” ELSK juhatuse liige Andri Ollema, teda oponeerima Erkki Bahovski.

ELSK poolt olgu siia lõpetuseks öeldud, et meie seisukoht on selge ja ühtne, see on kõlanud kõik need aastad ja sõnastatud Klubi Põhikirjas, peamiste eesmärkide all. Selle nimel oleme teinud ja teeme jätkuvalt tööd.  Tsiteerime ELSK Põhikirja: „3.1. Põhiline ja peamine, võidelda selle eest, et nende meeste võitlust Teises Vabadussõjas ka väärikalt hinnatakse. See tähendab, Eesti Leegionis võidelnud tunnistatakse riiklikult vabadusvõitlejateks. Nende võitlusi hinnataks riiklikul tasandil kõrgemate rahvuslike autasudega.“

17.03.2010 lugesin ajalehest Eesti Päevaleht, et meie EV President Toomas-Hendrik Ilves plaanib sõita 09.05.2010 Moskvas asetleidvale Liitlaste võiduparaadile, millega viimased tähistavad sisuliselt rahvaste orjuse õigustamist, Teherani ja Jalta kokkuleppeid, millega Balti riigid kingiti Nõukogude Liidu liitlaste USA ja Inglismaa poolt peenrahana Nõukogude Liidule.

President ise põhjendas EP artiklis oma sõitu järgmiselt: „Euroopa Liidus öeldakse niisugusel puhul: meie ajalugu on teie ajalugu ning teie ajalugu on meie ajalugu. Ja viimane suur sõda oli meile kõigile suurte ohvrite sõda, neid ohvreid võiksime ka ühiselt meeles pidada.”

Kuna juba aastaid on olnud aktuaalne küsimus, miks siiski meie Vabariigi võimuladvik, eesotsas Presidendiga, pelgab Sinimägedes iga aasta juulis toimuval 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi võitlejate kokkutulekul osalemist!? Kutsed on talle välja saadetud igal aastal, hoolimata sellest, et ühe iseseisva riigi Presidendi kohus on oma vabaduse eest võidelnuid oma kohalolekuga austada ka ilma kutset saamata.

Presidendi käitumisest olid nördinud mitmed organisatsioonid ja nii sündiski ühine avalik pöördumine, millega peale Eesti Leegioni Sõprade Klubi liitusid veel:  Klubi Wiking-Narva, 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühendus, Eesti Rahvuslik Liikumine, Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude koostöökoda. Kiri ise on tutvumiseks siin.

Pressiteade Eesti avalikule meediale (BNS, ERR, Kanal2, TV3, Eesti Päevaleht, Postimees, Pärnu Postimees, Sakala, SL Õhtuleht, Eesti Elu (Toronto), Kultuur ja Elu, Õpetajate Leht, Põhjarannik, Maaleht, KesKus, Eesti Kirik ja Nõmme raadio) saadeti laiali 28.03.2010 õhtul ja pöördumine toimetati paberikandjal füüsiliselt Presidendi turvameeskonna ülema kätte 29.03.2010 hommikul.

Kohe samal päeval käis ELSK esindaja, juhatuse liikme Andri Ollema’ga antud teemal Haapsalus intervjuud tegemas telekanal TV3, lubadusega, et uudislugu läheb eetrisse samal või hiljemalt järgmisel päeval. Lubaduseks see jäigi. Hiljem kuulsime, et TV3 oli tahtnud saada kommentaare ka Presidendilt või vähemalt tema nõunikult Toomas Sildam’ilt, aga ei saadud kummagagi kontakti. Hiljem tuli veel selline info, et Presidendi Kantselei olevat soovitanud seda uudist mitte meediasse lasta. Sõnavabadus Eesti moodi?

Meediast avaldas pressiteate:

Nõmme raadio,
Maaleht: http://paber.maaleht.ee

28.04.2010 saatis Vabariigi Presidendi Kantselei meie avalikule pöördumisele järgmine vastuse, mida saate lugeda siit.

Andri Ollema
Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatus

Oli põhjamaiselt karge ilm, mehi saatis nende teel tuul ja päike näitas ennast harva. Kohtumine sai alguse Esimeses Eesti Vabadussõjas võidelnute ausamba juurest, kus esiisadele süüdati küünlad ja mälestati vaikusega nende võitlusi. Sealt edasi viis tee Läänemaa muuseumisse, kus muuseumitöötajad lahkelt Läänemaa ajaloost pajatasid. Muuseumis käidud, mindi ringkäigule Haapsalu Ordulinnusesse, mis valmis aastal 1279, samal aastal sai Haapsalu ka linnaõigused. Ordulinnuse ja Haapsalu ajalugu tutvustas ELSK-liige Triin Nöör.

Pärast ringkäiku ootas ees lõunasöögilaud, kus aeti välja ka jalutamisel kontidesse imbunud külm – tõsteti üksteise terviseks toosti. 20. Eesti SS-Diviisi vanad sõjamehed meenutasid oma sõjateed. Ehki ametlikult on Eesti juba pikka aega olnud iseseisev, pole tänased, paljud kommunistliku minevikuga, poliitikud julenud maailmale seletada Eesti ajalugu, oleks vist isegi õigem öelda, et nad ei taha seda teha, sest nende kappides on luukered. Teises Vabadussõjas Eesti riikliku iseseisvuse eest ja toonase Eesti Vabariigi peaministri presidendi kohustes professor Jüri Uluotsa, kogu eesti rahva ja eesti eliidi heakskiidul saksa mundris võidelnud mehi pole tänini vabadusvõitlejateks tunnistatud. Just selle nimel võitleb ja Eesti Teises Vabadussõjas võidelnute pärandi eest seisabki ELSK. Tõrvik ei kustu kunagi ja tõde seisab kõrgemal valest!

Haapsalus mindi laiali, et pea kohtuda taas, juba novembri lõpul korraldatakse Tallinnas koos ajalookonverents ja Talvepööripäeval võetakse kokku möödunud aasta ning vaadatakse uuele.

Andri Ollema
Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatus