Kroonika, mille koostajaks oli EV peaminister presidendi kohustes professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti vabastamist kommunistlikest okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).
Kroonika, mille koostajaks oli EV peaminister presidendi kohustes professor Jüri Uluots, avaldati pärast Eesti vabastamist kommunistlikest okupantidest 1941. a. ajalehes "Eesti Sõna" (23.12.1941).
Vaba Eesti ja Maailm, aastatel 1920-40
Et mõista, meie sangarite valikuid, teeme kokkuvõtte ka I ja II Vabadusõja vahelisest ajast.
Vabadussõda oli Eestile lõppenud edukalt. Nõukogude Venemaa pakkus rahu. Eesti võttis pakkumise vastu. Rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal Tartus. Landeswehri väed löödi Lätis Võnnu linna all puruks. Eesti oli võõrvallutajatest vaba ja sai iseseisvaks vabariigiks.
Vabadussõjalaste liikumise eelkäijaks oli 1920 aastal loodud Eesti Demobileseeritud Sõjaväelaste Liit, mis oli võtnud oma ülesandeks veteranide toetamise, neile lubatud teenistuskohtade, talumaade ja prii kooli väljanõudmise. Liidu liikmeskond hakkas kohe jõudsalt kasvama ja see oli arvatavasti üks peapõhjuseid, miks otsustati kätt proovida ka poliitikas. Osaleti 1923 aasta Riigikogu II koosseisu valimistel, kuid tulenevalt...
Esimene maailmasõda (1914-1918) lõppes 11. novembril 1918 Saksamaa kapitulatsiooniga pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide president oli Saksamaa järelpärimisele teatanud, millistel tingimustel on liitlased nõus rahu tegema. Need tingimused oli ära toodud president Wilsoni läkituses Ühendriikide kongressile 8. jaanuari 1918, mis on tuntud 14 punkti nimetuse all.
18. jaanuaril 1919. kogunesid I maailmasõja võitnud Entente' riikide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossis, et määrata kindlaks "rahu"lepingu tingimused.
Kui tahad anda oma panuse Teise Vabadussõja sangarite pärandi hoidmisel ja oled vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, siis täida liitumisblankett ja saada see aadressile RelvaGrenader@gmail.com