Harald Nugiseks'i sünnikodu oli Kesk Eestis Järvamaal Säreveres Karjakülas Vanaõue talus. Teed sinna on omaaegses "Eesti Sõnas" kirjeldatud nii : "valendav maanteepael lookleb õitsvate põldude vahel, kadudes siin-seal sinetavate metsatukkade varju, et siis edasi loogelda mööda rohelusse uppuvatest taludest, õitsvatest ristikheinapõldudest ja nurmedest.
Tulevane 20. Eesti SS-vabatahtlike grenaderidiviisi ülem Franz Augsberger sündis 10. oktoobril 1905 Viinis, tolleaegses Austria-Ungari keisririigi pealinnas hotelliomaniku pojana. Augsberger õppis kõrgemas tehnikakoolis ja töötas seejärel arhitektina Viinis. Töö kõrvalt kuulas ta loenguid fotokunsti akadeemias, õppis ära norra keele ja töötas siis poolteist aastat ehitusinsenerina Norras.
Ain-Erwin Mere (enne nimede eestistamist Martson), kuulunuks ta mõne suurrahvuse või -riigi sõjaväkke , tõusnuks karjääriredelil silmapaistvale ja juhtivale kõrgusele. Ta oli olukordi kiiresti ja õigesti hindav ja määrav, rahulik rindeohvitser. Usaldatav ja töökas kindral-staabler. II Vabadussõjas oli ta väga positiivselt hinnatud eesti ohvitser, seltskonnas armastusväärne kaaslane ja hea bridžimängija. Samuti korporandina, väga siiras vend.
Paul Maitla, tollase nimega Mathiesen (koolitunnistusel Mattiesen), sündis Tartumaal Vana-Kuuste vallas, endises Kambja kihelkonnas 27. märtsil 1913, seega aasta enne Esimest maailmasõda. Kärknas pidas ta isa Andres metsniku ametit, ema Pauline oli aga kodune.
Olen sündinud 4. mail 1918. a. Tallinnas. 1938. aasta kevadel lõpetasin Tallinna Reaalgümnaasiumi ja 1. juulil 1938. a. alustasin teenistust Eesti Kaitseväes. Kaks kuud noorteaega 8. Üksikus pataljonis Võrus, edasi Tallinnas Tondi Sõakoolis.
Georg Sooden'i isa Madis Soden oli noorena Koeru kihelkonnast Aavere mõisast Soome välja rännanud ja töötas Helsinkis politseinikuna. Ta abiellus seal soome-rootslanna Alina Eklund'iga. Nende esimene poeg sündis 1903. aastal Helsinkis.
Rebane ja rebasekutsikad. 1944. aastal levisid need sõnad kulutulena üle Eesti. Teated Alfons Rebasest ja ta sõjakaaslastest jätsid legende, mis ei näi kustuvat. Küllap aga aitas Alfons Rebase ja ta meeste sõjamehekuulsust suurendada seegi aeg, mil teda vängete ütlemistega tehti põlatuimaks eestlaseks: nats, fašist, bandiit, mõrtsukate pealik ... mees, kes endale teenis Rüütliristi, teistele puuriste.
 est.svg){kind=small}
