Koostas: Andri Ollema
Alfons Rebane, Harald Riipalu ja Paul Maitla jõudsid Saksamaale. Täpsemalt Neuhammerisse, kuhu saabus Meranost ka Harald Nugiseks. Korraldus sinna minekuks oli antud peaaegu kõigile sõjaväevormis eestlastele. Neid aga oli tuhandeid nii siit taganenuid kui ka varem seal olnuid. Eesmärgiks oli uuesti formeerida Eesti 20. SS-Diviis ja teisigi eestlastest koosnevaid väeosi.
Neuhammerisse, mis asub Sageni linnale üsna lähedal, saabus umbes 15 000. Eesti meest. Diviisiülemaks sai, nagu ennegi, Franz Augsberger. Tagavararügemendi formeerimine toimus Taanis. Väljaõpe Neuhammeris pidi kestma 1945. aasta aprillikuuni. Paljud mehed aga saadeti allohvitseride kooli. Neuhammerisse jäi kuskil 9000 eestlast.
Enne Jõule toimus Neuhammeris üks kohtumine, millest räägib ka fotomälestus. Kokku said kolm Rüütliristi kandjat: Rebane, Riipalu ja Nugiseks. Polnud Paul Maitla’t, kes Eestist taandumise käigus oli haavata saanud ja viibis haiglas. Esitati ühine Jõulutervitus eesti rahvale, mis raadios ette loeti. Ilmselt ilmus see ka ajalehes, vähemalt märgib nii Ants Saar oma raamatus alapealkirja all “Bandiitide pealik Alfons Rebane”
Kas oli sellel kõigil enam mõtet? Vaevalt. Aga meestes oli säilinud püha viha ja päris lootuseta ei ela inimesed üldse. Kui lootust ei ole, siis mõeldakse see välja. Vihkasid ju venelaste lääneliitlasedki kommuniste.
Ja salamõtetega, mis andis eneseõigustuse, asuti Eesti relvajõude looma, et kui vaja lähevad nad Liitlastega koos punase Nõukogude Liidu vastu ja Eesti päästetakse.
Vastuvõtt Neweklaus käis läbi tiheda sõela, selgitamaks välja, kes on valmis täitma ohvitseri raskeid kohustusi. Üks test järgnes teisele, kuni Harald lõpuks teada sai, et tema oli kooli vastu võetud.